Viirused

Arvutiviirus ehk viirus on koodijupp, mis on lülitatud mingi normaalse programmi koosseisu ning põhjustab ootamatuid ja sageli kasutajale äärmiselt ebameeldivaid tagajärgi. Üldjuhul on viirused loodud arvuti kahjustamiseks või privaatse informatsiooni kätte saamiseks.

Praeguseks on teada sadu tuhandeid erinevaid arvutiviirusi. Enamik neist levib ainult koos teiste failidega ja teie arvuti saab nakkuse, kui laadite Internetist või kellegi käest flopikettal saadud nakatatud faili. Viimastel aastatel on kõige populaarsemaks viiruste levitamise viisiks muutunud nende lisamine täidetavate failide kujul e-posti sõnumitele. Sageli pole viiruselevitajal endal aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile.

Viirustest lahti saamiseks kasutatakse erinevaid anti-viirusteks nimetatavaid rakendusprogramm. Enim tuntuimad anti-viirused tänapäeval on: AVG, Norton, NOD32, Kaspersky jpt.

Arvutiviirused jagunevad kolme klassi: failiviirused, süsteemi- või buudikirjeviirused ning makroviirused.

Troojad
Trooja ehk Trooja hobune on kahjulik programmiosa, mis tavaliselt tuleb kaasa mõne teise programmi või rakenduse sees. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus.

Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.

Trooja hobust nimetatakse vahel ka arvutiviiruseks, kui see laialt levib, kuigi erinevalt viirusest see ise ennast ei paljunda. Enamasti kasutatakse terminit "Trooja hobune" siiski ainult nende kuritahtlike programmide kohta, mis ise ei paljune ning isepaljunevaid programme nimetatakse viirusteks.

Ussid
Uss on teatud tüüpi arvutiviirus, mis võrgukeskkonnas teiste programmide abita ennast paljundab ja levib. Ussid istuvad arvuti aktiivmälus ja saadavad iseennast teistesse arvutitesse peamiselt e-posti või rühmadiskussioonide (IRC) kaudu.

Ussviirus liigub tõelise kiiruse ja nõtkusega süsteemist süsteemi, nakatades näiteks nagu klassikaline Loveletter' paarikümne minutiga miljoneid masinaid. Rumal viirus lihtsalt kustutab teie andmed maha, sadistlikum aga avalikustab teie dokumente, paroole, asendab teksti mõttetute sümbolitega, nii et te ei märka enne kui hilja, et arhiivist ilma olete jäänud.

Printerid

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Tänapäeval peamised printeritüübid on termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.



Termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust.

Maatriksprinter on printer, milles märke tekitatakse, lüües prindipea nõelu valikuliselt vastu värvilinti; iga nõel tekitab punkti ja punktide kombinatsioon moodustab kirjamärke või graafilisi kujutisi.

Tindiprinter on värviprinteri liik, mis toimib sulatades vahataolist tahket trükivärvi (tinti) ja seejärel seda paberile pihustades. Tindiprits-printerites kasutatakse tinditilgakeste pihustamiseks põhiliselt kaht meetodit. Esimese puhul (HP, Canon jt) kuumutavad elektriimpulsid tillukesi takisteid ning tekkivad aurumullid suruvad tindi düüsist välja, teise puhul (Epson jt) on takistite asemel piesokristallid, mis elektripinge toimel painduvad ja suruvad tindi välja. Takistid asuvad tindikasseti sees, piesokristallid aga printeri printimispeas. Seetõttu on kuumutusega printerid ise odavamad, aga tindikassetid on kallimad.
Laserprinter on löögita printer, mis valgustundlikule pinnale suunatud laserkiire abil tekitab peidetud kujutise, mis seejärel muudetakse nähtavaks tooneri abil ja kantakse ning kinnistatakse paberile või muule andmekandjale.

Monitorid

Monitore on kahte sorti - LCD ja CRT.
CRT (Cathode Ray Tube) monitor ehk kineskoopkuvar on katoodkiiretoruga kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.

Värskendussagedus (refresh rate) määrab pildi liikumise sujuvuse ehk pildi värskendamise sageduse kuvari ekraani (kaadrit sekundis). Hälvitussüsteem koosneb reast elektronkiiretoru ümbritsevatest poolidest ja ta tagab elektronkiire liikumise nii rõht- kui ka püstsuunas. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime ehk resolutsioon.



Kuvari tähtsamate parameetrite hulka kuulub ekraani suurus, mida enamasti mõõdetakse diagonaalipidi monitori ühest nurgast vastasnurgani ja seda väljendatakse tavaliselt tollides. Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli.

LCD (Liquid Crystal Display) monitor ehk vedelkristallkuvar on lame ja õhuke kuvar. Vedelkristallkuvarid on märksa kergemad ja vajavad palju vähem toitevõimsust kui traditsioonilised katoodkiiretoruga kuvarid. Pilt tekitatakse ekraanile poolkristallilises olekus vedeliku abil.



Vedelkristallid on pikad molekulid, mis elektrivälja rakendamisel kas keerduvad spiraali või keerdub esialgne spiraal lahti. Vedelkristallirakkude kihti läbiva valguse polarisatsioonitasand pöördub vastavalt sellele, kuidas on orienteeritud antud piksli molekulide spiraal. Pärast vedelkristallikihi läbimist läbib valgus filtri, mis sõltuvalt polarisatsioonitasandi suunast kas laseb valgust läbi või ei lase. Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga piksli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka piksli värvust.
Vedelkristallkuvarite juures kasutatav kiletransistortehnoloogia aktiivmaatriks, mis annab parema pildi ja võimaldab laiemat vaatenurka kui passiivmaatrikskuvar. Passiivmaatrikskuvar on aga vedelkristallkuvar, mida juhitakse vedelkristallikihi taga asuva traatvõrgu abil.
LCD pildi teravust aga saab määrata punktisammu kaudu. Punktisamm on kuvariekraani punktide vaheline kaugus, mida mõõdetakse millimeetrites.